Koeraga looduses

Kevad ja suvi on loomariigis järglaste kasvatamise aeg. Kutsume kõiki koeraomanikke üles suhtuma loodusesse ja kasvavatesse looma- ning linnupoegadesse heatahtlikult. Selle all peame silmas ka seda, et oma neljajalgset sõpra peaks jalutama rihma otsas.

Juba aprillikuus algab metsloomadel see aeg, kus sündinud pojad tuuakse pesast välja maailmaga tutvuma. Teistel on maailma avastamise algus juuni- ja juulikuus. Paraku langeb see kokku ka selle ajaga, mil puhkuse saabudes paljud koeraomanikud avastavad lahtiselt koerte jooksutamise rõõmu nii metsades kui suurtel põldudel ja heinamaadel. Väikesed loomad ja abitud linnupojad ei ole aga suutelised koera eest põgenema. Lahtiselt ringi jooksev koer võib ainuüksi oma uudishimuliku nuuskimisega kaasa tuua loomalaste eraldumise vanematest, halvemal juhul kaasneb sellega hoopis emaslooma rünnak koera vastu. Eriti ohtlikuks peaks selle poole pealt metsloomadest pidama põtra, metssiga ja karu.

Kui koer omanikust tükk maad kaugemal kõrge heina sees või võsas toimetab, puudub koeraomanikul ülevaade sellest, millega tema lemmik tegeleb. Seetõttu ei ole pahatihti võimalik koheselt reageerida, kui koer ootamatult võõraste inimeste, koerte, metsloomade või sõidukitega kokku puutub.

Koerte jaoks on kohaldatav aga Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §32, lõige 4¹, mis ütleb järgmist:

(4¹) Koeraga võõral maatükil liikudes peab koer olema lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. Lõastatud ei pea olema teenistuskoerad teenistusülesannete täitmisel ja jahikoerad jahipidamise ajal.

Unustada ei tohi, et isegi maaomaniku loa olemasolul peab meeles pidama, et looduses on keelatud kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, võtta neid kaasa koju ning tekitada neile muul viisil kahju.

Samuti on igal kohalikul omavalitsusel olemas koerte ja kasside pidamise eeskiri, mis sätestab koertega liikumise tingimused täpsemalt.

Jahikoerte jooksutamiseks väljaspool jahihooaega on eraldi selleks ette nähtud aeg, see on reguleeritud Jahiseaduse § 29 lõikes 5:

(5) Väljaspool jahikoeraga jahipidamiseks lubatud aega tohib jahikoera:
1) kasutada haavatud, surnud ning liiklusõnnetuses ja muul viisil viga saanud uluki otsimiseks;
2) jooksutada ilma ulukit laskmata jahipiirkonna kasutaja kirjaliku loaga määratud kohas 1. septembrist 30. septembrini;
3) katsetada ja õpetada maaomaniku või jahipiirkonna kasutaja ettepanekul Keskkonnaameti kirjaliku loaga määratud ajal ja kohas.

Positiivsed küljed omaniku jaoks koera rihmastatult jalutamisel:

• Koeraomanik liigub ise rohkem, sest peab koeraga sammu pidama ja sellega paraneb ka omaniku enda füüsiline tervis.
• Koera üle on alati kontroll, ka siis kui teele ilmub mõni väga suur ahvatlus.
• Tugevneb side omaniku ja koera vahel, sellega paraneb kindlasti ka koostöö edaspidiseks.
• Omanik saab kiirelt reageerida, kui ootamatult mõni teine inimene, koer, metsloom või sõiduk vastu tuleb. Samuti vähendab rihmastatud olek ohtu, et ühes autos peab koju sõitma koeraga, kes end sees- ja väljaspidiselt mõnes hästi lehkavas hunnikus lõhnastanud on ;).

Turvalist looduse nautimist nii linna- kui metsaelanikele!